Ka kunst vajab toimetajaid

Riigikogus ja Kultuuriministeeriumis tegeldakse praegu kunstitoimetajate küsimusega. Nimelt on aeg ammu küps selleks, et kõrvaldada ebakõla kirjanduse ja muude trükiste ja kunstitoodete vahel. Iga vähegi korralik kirjastus kasutab toimetajate teenust ja peaaegu igal raamatul on mainitud toimetaja, vahel eraldi ka keeletoimetaja nimi. Nii on kirjanike ja ajakirjanike, nagu ka kõigi avalikus sõnas esinevate kodanike keelekasutus selgelt muutunud korrektsemaks ja ka üldsuse keeleteadlikkus tõusnud. Samal ajal aga pannakse näitustel välja, müüakse poodides ja eksponeeritakse avalikus ruumis, nagu ka kodudes, kunstiteoseid, millega ei ole tegelnud ükski kompetentne toimetaja ja milles esineb tõsiseid vigu. See olukord ei tohi kesta. Plaanis on vastu võtta seadus, mis lubab avalikus ruumis eksponeerida ainult toimetatud kunstiteoseid, sama kehtib ka kunstiteoste kohta, mis on ostu-müügitehingute objektideks. Toimetajad parandavad koos kunstnikuga teoses esinevaid vigu ja signeerivad teose koos kunstnikuga. Nende volituste piirid ja õigused määratakse seadusandlikus korras. Kunstitoimetajateks saavad loomulikult vaid kunstiharidusega inimesed. Kunstitoimetajate töölevõtmine loob neile hulgaliselt uusi töökohti, tõstab avalikus ruumis olevate taieste kunstilist taset ja tõstab publiku kunstiteadlikkust.